Itaalia on korduvalt kinnitanud oma toetust Eesti liikumisele Euroopa Liidu ja NATO suunas. Viimasel ajal on tihenenud sidemed ministeeriumide ja ametkondade vaheliste konsultatsioonide, samuti parlamentide tasemel. Olulisem neist oli Itaalia parlamendi Itaalia-Eesti sõprusgrupi külaskäik Riigikogu Eesti-Itaalia sõprusgrupile. Eestit Itaalias esindavate aukonsulite arv on kasvanud kolmeni - lisaks varem avatud aukonsulaadile Torinos avati 2000. aastal Eesti aukonsulaadid Milanos ja Firenzes.Möödunud aastal täienes oluliselt riikidevaheline lepinguline baas. Jõustusid topeltmaksustamise vältimise leping, tööstusliku ja tehnilise koostöö kokkulepe, investeeringute soodustamise ja kaitse leping, kokkulepe sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kohta, kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogia-alase koostöö leping ning kaitsealase koostöö leping. Allkirjad sai salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe. Märkida tuleb ka edukat koostööd Kosovos, kus Eesti rahuvalvesõdurid teenivad Itaalia karabinjeeride juhtimisel rahvusvaheliste rahukaitsejõudude KFOR koosseisus.
Kõrgelt on Itaalias olnud esindatud eesti kultuur, seda eelkõige muusika ja kujutava kunsti vallas. 2000. aasta märtsis asutas grupp Itaalia ärimehi Itaalia-Eesti Sõprusühingu. Oktoobris korraldas ühing Tallinnas konverentsi "Barokk Eestis: Niccolò Michetti ja Kadrioru loss".
2000
EV Välisministeeriumi aastaraamatust
Itaalia ajakirjanduses kirjutatakse Eestist suhteliselt vähe. Sellel on mõned lihtsad põhjused. Itaallased elavad oma keele- ja kultuuriruumis küllaltki enesekeskselt. Ehkki maa on Euroopa Liiduga seotud juba algfaasidest peale, unuvad siinsetel suurel päevalehtedel tabelitest või diagrammidest alatasa välja sellisedki Euroopa Liidu liikmed nagu Rootsi ja Soome. Lisaks asuvad Eesti ja Itaalia täiesti erinevates kultuuriruumides ja geopoliitilistes ruumides. Eesti ja Itaalia vahel pole kunagi olnud ajalooliselt tihedat läbikäimist, nii kultuurialased kui majanduskontaktid on ikka olnud pistelised. Ka on Eesti kogukond Itaalias väga väike. Oma väike mõju on paraku ka sellel, et Eesti saatkond alustas Roomas suhteliselt hilja - 1996. aasta sügisel.
Nagu öeldud, kirjutatakse Itaalias Eestist vähe, kuid õnneks küllaltki positiivselt.
Euroopa Liidu kontekstis mainitakse meid tavaliselt neutraalselt, koos teiste kandidaatidega, lihtsalt faktina.
Majanduse vallas on tavaliselt juttu Eesti kiirest arengust. Samuti on ilmunud positiivseid artikleid turismist ja seda mitmesuguste suurte lehtede turismilisades või spetsiaalsetes ajakirjades. Omaette teema on Milanos töötavad Eestist pärit modellid.
Ent Eesti tähtsaim ja parim eksportartikkel on ikkagi kultuur. Arvo Pärdist ja Erkki-Sven Tüürist, kelle nimed Itaalia ajakirjanduses enam tutvustamist ei vaja, on aasta jooksul suurtes lehtedes ilmunud ridamisi materjale. Veneetsia Biennaali avamise ajal mainiti Eestit sõbralikult ka Veneto kandi lehtedes.
Kui ülaltoodust üldse mingi järeldus teha, siis - vaid pidev sipelgatöö viib edasi. Ja - kvantiteediga ei löö, ainult kvaliteediga.
1999
EV Välisministeeriumi aastaraamatust