Eestlastele Itaalias

                                                                                                    Roomas, 10. juulil 2002. aastal
 
 

                    Armsad eestlased, kes te elate Itaalias ja külastate vahetevahel seda kodulehekülge siin,
                    mille hea hoidja on Katrin Veiksaar!

                    Minu nelja-aastane tööaeg Itaalias lõpeb 16. juulil, siis lendan tagasi Tallinna ja hakkan
                    pärast puhkust, augustis, tööle Välisministeeriumi peamajas. Mu meiliaadress seal on:
                    jjoeruut@mfa.ee

                    Te ju teate, et mu eelkäija, saadik Johan Lepik, lahkus Roomast 1939. aastal. Taastada
                    saatkond füüsiliselt   ja luua kogu see bilateraalne diplomaatiline vundament, mis koosneb
                    lepingutest, aukonsulaatidest, riiklikest ja isiklikest suhetest, visiitidest, informatsioonivahetustest
                    ja kultuuriprojektidest jpm. – seda tööd alustas asjur Ruth Lausma 1996. aastal.
                    Esimese sõjajärgse saadikuna oli mul au ja rõõm seda tööd teha 1998. aastast tänaseni. Aeg ja töö
                    siin Roomas on olnud erakordselt huvitavad, ehkki  kõik pole alati läinud libedalt.
                    60 aastat sunnitud pausi on aeg, mida ei ole võimalik tasa teha kuue kuuga
                    ega päriselt ka veel kuue aastaga.

                    Kuid meie asi, st. Eesti asi Itaalias areneb hästi. Lepinguline baas on väga hea. Aukonsulaate on
                    nüüd viis: Torinos, Milanos, Firenzes, Genovas ja Napolis, kusjuures viimasest kaetakse pea
                    kõiki Lõuna-Itaalia maakondi. Itaalia toetab Eesti kahte kõige olulisemat välispoliitilist eesmärki:
                    meie soove liituda NATOga ja Euroopa Liiduga.
                    Ka saatkonna uued ruumid Viale Liegil jätan järeltulijale, kelleks on noor, hakkaja diplomaat Jüri
                    Seilenthal, rahuliku südamega maha. Need on sobivas kohas, põhjalikult remonditud
                    ja igapäevatööks varustatud  kõige vajalikuga. Lisaks Itaaliale olin saadik ka Maltal ja Küprosel,
                    esimene Eesti saadik üleüldse. Mõlema  maaga, mis pea saavad samuti Euroopa Liidu liikmeteks,
                    on loodud väga head riiklikud suhted, vahetatud olulisimad visiidid, ja loodud aukonsulaadid.
                    Kõike seda ja paljut muud, mille üksikasjalik kirjeldamine läheks liiga pikale, oleme teinud
                    meie väikse saatkonnaga, kus on ainult kaks diplomaati.

                    Annan sellest kõigest teile aru mingi loomuliku sisemise sunni tõttu, sest kellele siis
                    veel kirjeldada kokkuvõtlikult meie igapäevaelu kui mitte  kohalikule Eesti kogukonnale!

                    Head eestlased Itaalias! Mõnega teist olen kokku puutunud rohkem, mõnega vähem,
                    aga need kohtumised on mulle olnud väga meeldivad, kas siis 24. veebruaril saatkonnas või mujal
                    ja teistel põhjustel.

                     Soovin Itaaliast lahkudes teile kõigile edu teie ettevõtmistes. Olgu elu teile armulik ja taevas lahke!

                     Mina lahkun, aga saatkond jääb! Te ju tunnete teed!
 

                     Kõigile lugejatele parimat soovides

                     Jaak Jõerüüt
                     Eesti Vabariigi suursaadik Itaalias
                     aastatel 1998-2002